Asume maalilise Pühajärve kaldal 

Seitsmekümnendatel asus Poslovitsa ranna maadel Pühajärve kämping. Puhkajate kasutada oli 1. juulist kuni 31. augustini 100 mahamiskohta puitmajakestes koos voodivarustusega. Sinna juurde kuulus sõidukite valve, väliköök, kalasuitsutusahi, lõkkekohad, olmeruumid, supelrand, isegi mõned sõudepaadid, vahendid sportmängudeks. Kämpinguplatsi tunti varem järve – metsaäärse põlluna, kus sageli kasvatati tatart. Rannas oli ka Poslovitsa lubja põletamiskoht: põldudelt korjati paetükid kokku, kuni sai ahju täis ja põletati siis. Läheduses on ka üks paljudest Pühajärve allikatest, kuid teistest suurem ja ilusam ja kuulsam. See on veriläte – allikas kannab endaga siia maakera rauda ( FE203), mis seistes punaka sademena välja langeb. Hiljem on veriläte saanud teise nime – Armuallikas.

 Rahva pärimuste järgi toovat allika vesi, kui seda jaaniööl hõbepeekrist juua, suure ja püsiva armastuse. Allika vesi vaigistavat ka valusid ja tegevat haiged terveks. Veidi eemal asuvad Poslovitsa hooned üksikuna keset põllu-, soo- ja metsalaike kõrgel mäenõlval. Poslovitsal (elumaja ehitatud 1867) peatusid aastatel 1918-1919 Pühajärve uurijad, loodusteadlased Hendrik Bekker ja Aleksander Audova. Tollane perepoeg Karl Tamm aitas kaasa talvistel uurimistöödel. Loodussõprade kokkutulekust osavõtjate juuresolekul avati 28. juulil 1974 nimetatud teadlastele mälestustahvel. Poslovitsa suvemajas on petunud lühikest aega ka Fr. Tuglas. Hoonete lähedal voolab Nüpli oja, mis toob oma vee Nüpli järvest. Varem jätkunud oja veest isegi Poslovitsa kohal olnud Nüpli mõisaveski tööle panemiseks.